Nii see on, nagu see elu käib :)

20.12.08

Olen elus. Ei ole aega olnud väga kirjutada miskit. Väga sündmusterohke on olnud viimasel ajal. Nüüd läheb vaiksemaks järjest. Kavatsen ühe nädala veel Bundabergis olla ja ehk jõlud mõne eestlaste pundiga veeta.
Mõned sissekanded tagasi lubasin kirjutada Sõber Koera seitsmest ametist. Nüüd tuleb oma võlg tasuda.

1. Zucchinide korjamine – maru hästi tasub ära „contract“ stiilis korjates. 2 dollarit ämber. Kiiremad poisid suudavad teenida 400-500 dollarit päevas parematel aegadel. Selg jääb haigeks, aga asi tasub ennast ära. Seda tööd tegin vaid ühe päeva.
2. Zucchinide istutamine – lihtne töö. Topid väikeseid taimi koos tagurpidi püramiidiga ratta peale ja lebotad masina peal. Seda tööd ka ühe päeva.
3. Zucchinide pakkimine (sheditöö) – nagu laotöö ikka. Tassid kaste ja mürgeldad ringi. Igav. Eriti kui kohalikud farmitöölised üsnagi ebaviisakad on. Kuna töö iseenesest on lihtne ja eriti kurnav ei ole, siis seda asjandust olen teinud 4 nädalat. Rohkem sinna ei lähe :P
4. Paprika (capsicum) korjamine – parematel aegadel tasub ka täitsa ära. Isegi mina suutsin „contract“ stiilis korjata nii, et tunnitasuks ümber arvestatuna on palk ca 30 AUD/h. Kui hooaeg läbi saama hakkab, siis tuleb aga kiirelt sääred teha, kuna selg jääb maru haigeks ja kui viljasid enam nii palju ei ole, siis vähemalt mina ei ole see inimene, kes seda tööd teeks. Üldiselt on paprikat üsnagi lihtne korjata. Seda tööd tegin 3 nädalat.
5. Bucket-boy – see tähendab siis, et 4 päeva käisin tomatipõllul ämbreid tõstmas. Ühelt vaolt teisele ja teinekord ka traktori peale. Päris mõnus – saab teiste töölistega vabalt juttu rääkida, pinget ega kiiret kuhugi ei ole. Jalutad ringi ja tõstad ämbreid. Chillout. Farmer oli ka väga vinge. Pärast iga tööpäeva jõime koos tematoodud Pepsit ja ootasime bussi. Vinge vend! Seal töötasin 4 päeva. Kahjuks olid tööpäevad väga lühikesed, muidu oleks sinna kauemaks jäänud.
6. Arbuuside korjamine – vot see on maru töö. Lihased, lihased! Kui liigesed välja kannatavad, siis võib seda tööd teha. Mulle meeldis kõige rohkem kohe traktori juures viimane inimene olla – viskad 10-15 kiloseid arbuuse üles traktori peale (miski 2,5m kõrgusele). 10 tundi tööd ja trenn on täitsa korralik. Selle töö juures kõige mõnusam asi on see, et nii palju arbuusi süüa saab, et paha hakkab :) Need, kes mind paremini tunnevad, teavad, kuidas ma arbuusi armastan aimavad, milline paradiis see mu jaoks oli. Võtad suure, natuke päikesepõlenud arbuusi, viskad mütaki vastu maad puruks, pistad oma üleni mudase ja räpase käe sügavale värskest mahlast sillerdava jaheda arbuusi sisse, rebid kõige parema osa keskelt välja ja matsutad nii, et kõik kohad on arbuusi täis :) See ongi paradiis!
Arbuuse korjasin ka ühe päeva ainult. Ehk lähen homme ka.
7. Toiduainetehases töötamine. See on selline „valge inimese“ või siis siidikinda töö natuke. Konditsioneeritud tehas, steriilne nagu haigla. Seal on tegelt päris mõnus töötada – pikad päevad ja töö ei ole eriti raske. Esimesel päeval koorisime 10 tundi maguskartuleid. Täitsa nali tuli ikka peale, kui mõtlesin, et Eestis virisevad osad kontoriinimesed, et hiire kasutamisest jäävad käel liigesed haigeks. Proovigu korra päev otsa kartuleid koorida – nutavad oma silmad kuivaks ja anuvad, et hiir tagasi pihku antaks.
Teisel päeval möllasime kõrvitsatega. Koorimine, lõikumine, haamerdamine (sabade äravõtmine) ja muu selline. Vaheldusrikas töö oli üsnagi. Selles farmis töötan nüüd praegu ja edaspidi veel natuke.

Paar päeva tagasi tehti mulle natuke külma. Sealsamuses tehases töötasin esimese päeva ära ja siis koju jõudes teatati mulle, et mind on sealt lahti lastud. Et ma olevat mingi tondo või midagi sellist. Järgmisel päeval töötasingi siis arbuusifarmis. Tunne oli maru paha, kuna ma olen kogu aeg tööl vähemalt enda arvates piisavalt asjalik olnud ja kellelgi ei tohiks ühtegi etteheidet olla. Järgneval päeval olid aga tehasetüübid hosteli manageri peale pahased olnud, kuna nad ei olnud ühte überkifti Eesti poissi miskipärast tööle saatnud :P Tuju läks paremaks. Nimed olid sassi läinud ja vale mees kottu jäetud.

Edasistest plaanidest nüüd siis niipalju, et veel vähemalt nädala vegeteerin siinsamuses imelikus linnas. Siis suure tõenäosusega saan paari huvitava inimesega kokku ja põrutan lõuna poole – esialgu Brisbane’i jällegi ja siis Tasmaaniasse. Hing ihkab mägesid ja lokkavat rohelust. Ja kuna ma ise olen nii kuum, siis ma ei taha nii soojas kliimas kogu aeg olla :P
Jõulumeeleolu ei ole ollagi, ilmateatest tulevad uudised ei ole kogu aeg ka meeldivad: „About weather in Bundaberg – partly cloudy, only 32 degrees...“. Ei ole väga naljakas.

Pilte te täna kahjuks ei saa. Võib-olla paari päeva jooksul lähen kiirema interneti sisse, siis istutan mõned klõpsud jälle ;)
Head jõuludeks valmistumist! Ärge üle sööge! Loodan, et päkad teil juba käivad ja jõulumees ikka kõiki meeles peab. Sel aastal olen mina vähemalt nii naughty olnud, et peale kõvema spankimise ma jõulumehelt vaevalt midagi saan :P
Olge väärikad!
Tõnn

PS! Don’t worry about the future. Or worry, but know that worrying is as effective as trying to solve an algebra equasion by chewing a bubblegum.

Sünna

07.12.08
Tere taas, mu kallid sõbrad!
Jällegi on möödas see õnnetu päev, mil nägi ilmavalgust üks kartulipäine tegelane. Juba kahekümne neljandat korda. Tahan natuke jagada seda rõõmu, mis see päev endaga kaasa tõi.
Esialgu arvasin, et sel aastal ei tule väga eriline sünna. Eksisin. Väga rõõmus olen, et nii paljud mind meeles pidasid sellel kurval päeval. Suurimad tänud kõigile, kes minu päeva õnnesoovidega täitsid! :) Ei tundnud üldse kurva ega üksikuna. Kõige vingemaks üllatuseks oli see, et minu kallis vanem venna ei unustanud absoluutselt mu sünnipäeva!! On näha, et temaga tehakse tublit tööd! :)

Sünnipäeva kulgemisest siis niipalju, et ma ei ole kunagi varem sünna puhul rannas käinud ega ennast 26-kraadistes lainetes soolakalaks hulpinud - Tehtud!
Terve päeva ümbritsesid mind meeldivad ja ilusad inimesed. Waiku „Star Warsi koer“ ütleks selle peale – that’s just perfect!
Pidustustelt ei puudunud sünnipäevalaulud, -tort, -šampus ega kirglikud suudlused. Vahva! Naaberhostelis elavad eestlastest sõbrad valmistasid korraliku üllatuse oma ettevalmistuste põhjalikkusega (tort, kaunistused, muusika ja kõik muu juurdekuuluv). Õhtu lõppes sellega, et üks meist digimuundati juudi jõulupuuks ja teda üritati avalikult häbistada (tegelikult oli see nendest väga armas ja häbitunne on mul nagunii juba ammu kadunud).
Aitäh veelkord, et mu sünna nii meeldejäävaks tegite!
Pilte ei hakka ma vast jutu sisse pikkima – panen valiku piltidest jutu lõppu. Küll aru saate, millise pildi peal päike paistab ja vesi vuliseb ning milliste peal šampus ojadena voolab. Viimase pildi peal on sünnipäevapande oma täies hiilguses.
Olge vinged ja päikest kõigile suurte lumesadude vahele!
Tõnn

Pierre, ära küta nii kõvasti!

02.06.08

Hei!
Sihuke lugu siis. Töötasin nüüd kaks päeva ühes teises kohas ja tegin teisi asju. Ütleme nii, et meeldiv see just ei olnud. Ma saan aru, et Eestis või kuskil mujal põhjamaal kasvuhoones töötada võib olla raske kuid umbses kile- ja klaashoones 8 tundi ringi mütata – seda võib kutsuda juba korralikuks endurance questiks. You’ll just sweat your ass off!
Pole siis ime, et poole päeva pealt prantsuse prostituudi anekdoot, kus daam palus kojamehel vähem kütta, kuna ta pidavat kliendi pealt maha libisema, meelde tuli. (Oi tuline, kui proua Rummel näeks, millised põimlaused mul praegu varrukast tulevad! :))

Numbriliselt iseloomustan neid kahte päeva nii:
1. 8h,
2. 34 kraadi õues (sees võib lisada julgelt 10-15 kraadi),
3. niiskust hästi palju,
4. tuuleiilid põrutavad kilehoones meeletu kiirusega – ca 0km/h,
5. minu suhteliselt ökonoomne mootor põletas 6 liitrit vett 8-le tunnile. See teeb siis 0,75 l/h

Töö sisuks oli vanade ürditaimede (basiilika jms) ja umbrohu üleskiskumine. Tuimalt sikutad neid päev otsa. Energia eemaldub koos nahapinnal voolava higiga ning seljalihased annavad otsad. Õnneks ei pea ma sinna farmi enam kunagi minema.
Homme saan jälle paprikat korjata J Kuna ma paprikakorjamises juba üsna osav olen, siis tasub see mul üsna hästi ära – tunnitasulised tööd on tavaliselt ca 17 AUD/h, paprikat korjates suudan korjata keskmiselt ca 25-28 AUD/h ;)
Selle nädala edasised plaanid on siis sellised, et üritan nädalavahetuse vabaks võtta, et natuke pidustusi organiseerida ja rannas ringi tsillida. Vahepeal võib vabalt ka võtta.
Muide selline viguriga lugu ka veel. Eile õhtul käisin jälle kohaliku keskealiste pandega rannas-rannalähedases piirkonnas ringi tuterdamas ja oleksin ühele ebasoovitud külalisega kokku põrkanud. Vaatas mind ainiti oma suurte silmadega ja ja näitas keelt. Vist lõi külge, aga ma ei võtnud vedu – põhjamaa poisina naeratasin häbelikult ja jätkasin väärikalt teed. Nimeks oli tal brown snake. Kui keegi ei tea, kes too on, siis vaadake wikipediast. Kodudesse ma ei soovita neid sõpru kutsuda.

Olgu siis nii. Viskan praegu arvuti nüüd kotti ja ei kirjuta liiga pikalt – tööandjad saavad teil pahaseks, kuna niikuinii ainus koht, kus seda blogi loetakse on töö juures :P
Aga lapsed, ärge kaduge kuhugi! Juba mõnes järgmises kirjatükis on oodata nimekirja Sõber Koer’a seitsmest ametist. Kohtumiseni!

Tõnn

PS! Kuna ostsin möödunud nädalavahetusel übervinge Canoni digifotoapastraadi, siis on edaspidi ka mõningaid pilte oodata. Praegu lisan aga ainult ühe pildi, kus ma enda voodi peal enda tühja kõhu pärast mossitan :P Või siis panen mõne veel.

Sellel pildil on näha mul häid sõpru (Triinu ja Toby ärasaatmispidu oli - Triin on pildilt kadunud, aga Toby on see blondi peaga saksa tüüp)

Selle teise pildi peal on näha, kuidas mul tuju oli, kui kuulsin, et Eestis nii maru talveilm on. Meil kuumutas siin samal ajal nii, et vähe ei olnud. Istusin oma voodi peal ja mossitasin.

Ja siin on näha, kuidas hommikul kell 5 tööle sõidetakse. Päikesekreemist näod siramas ja muidu ka hea olla.