Pierre, ära küta nii kõvasti!

02.06.08

Hei!
Sihuke lugu siis. Töötasin nüüd kaks päeva ühes teises kohas ja tegin teisi asju. Ütleme nii, et meeldiv see just ei olnud. Ma saan aru, et Eestis või kuskil mujal põhjamaal kasvuhoones töötada võib olla raske kuid umbses kile- ja klaashoones 8 tundi ringi mütata – seda võib kutsuda juba korralikuks endurance questiks. You’ll just sweat your ass off!
Pole siis ime, et poole päeva pealt prantsuse prostituudi anekdoot, kus daam palus kojamehel vähem kütta, kuna ta pidavat kliendi pealt maha libisema, meelde tuli. (Oi tuline, kui proua Rummel näeks, millised põimlaused mul praegu varrukast tulevad! :))

Numbriliselt iseloomustan neid kahte päeva nii:
1. 8h,
2. 34 kraadi õues (sees võib lisada julgelt 10-15 kraadi),
3. niiskust hästi palju,
4. tuuleiilid põrutavad kilehoones meeletu kiirusega – ca 0km/h,
5. minu suhteliselt ökonoomne mootor põletas 6 liitrit vett 8-le tunnile. See teeb siis 0,75 l/h

Töö sisuks oli vanade ürditaimede (basiilika jms) ja umbrohu üleskiskumine. Tuimalt sikutad neid päev otsa. Energia eemaldub koos nahapinnal voolava higiga ning seljalihased annavad otsad. Õnneks ei pea ma sinna farmi enam kunagi minema.
Homme saan jälle paprikat korjata J Kuna ma paprikakorjamises juba üsna osav olen, siis tasub see mul üsna hästi ära – tunnitasulised tööd on tavaliselt ca 17 AUD/h, paprikat korjates suudan korjata keskmiselt ca 25-28 AUD/h ;)
Selle nädala edasised plaanid on siis sellised, et üritan nädalavahetuse vabaks võtta, et natuke pidustusi organiseerida ja rannas ringi tsillida. Vahepeal võib vabalt ka võtta.
Muide selline viguriga lugu ka veel. Eile õhtul käisin jälle kohaliku keskealiste pandega rannas-rannalähedases piirkonnas ringi tuterdamas ja oleksin ühele ebasoovitud külalisega kokku põrkanud. Vaatas mind ainiti oma suurte silmadega ja ja näitas keelt. Vist lõi külge, aga ma ei võtnud vedu – põhjamaa poisina naeratasin häbelikult ja jätkasin väärikalt teed. Nimeks oli tal brown snake. Kui keegi ei tea, kes too on, siis vaadake wikipediast. Kodudesse ma ei soovita neid sõpru kutsuda.

Olgu siis nii. Viskan praegu arvuti nüüd kotti ja ei kirjuta liiga pikalt – tööandjad saavad teil pahaseks, kuna niikuinii ainus koht, kus seda blogi loetakse on töö juures :P
Aga lapsed, ärge kaduge kuhugi! Juba mõnes järgmises kirjatükis on oodata nimekirja Sõber Koer’a seitsmest ametist. Kohtumiseni!

Tõnn

PS! Kuna ostsin möödunud nädalavahetusel übervinge Canoni digifotoapastraadi, siis on edaspidi ka mõningaid pilte oodata. Praegu lisan aga ainult ühe pildi, kus ma enda voodi peal enda tühja kõhu pärast mossitan :P Või siis panen mõne veel.

Sellel pildil on näha mul häid sõpru (Triinu ja Toby ärasaatmispidu oli - Triin on pildilt kadunud, aga Toby on see blondi peaga saksa tüüp)

Selle teise pildi peal on näha, kuidas mul tuju oli, kui kuulsin, et Eestis nii maru talveilm on. Meil kuumutas siin samal ajal nii, et vähe ei olnud. Istusin oma voodi peal ja mossitasin.

Ja siin on näha, kuidas hommikul kell 5 tööle sõidetakse. Päikesekreemist näod siramas ja muidu ka hea olla.