Edasi sõitsime veel põhjapoole. Pärast vahepeal vaatamisväärsustega tutvumist jõudsime lõpuks sellisesse väikesesse linna nagu Blenheim. Telefonid meil Uus-Meremaal ei töötanud, seega ei saanud hostelitesse ette helistada ja kohta ära broneerida – lappasime „South Island Accommodation Guide“-i läbi ja sõitsime enam-vähem kõik kohalikud hostelid läbi. Lõpuks leidsime hosteli, kus oli meile piisavalt ruumi.
Tegemist oli working-hosteliga, mida majandas üks peenikeste silmadega tegelane Jaapanist (arvatavasti seetõttu oli ka 90% sealseist elanikest tumedapäised aasiamaalt pärit kodanikud). Päris huvitav oli jälgida, kuidas sellistel inimestel äriajamine käib. Isegi nii väike tegevus nagu hostelisse sissekirjutamine nõudis vanamehest omaniku ning ühe tema noore jüngri mõlema kohalolekut. Enne ei saanud midagi teha, kui kõik ilusti diivanile istunud olid. Alles siis hakati asjaga pihta. Nimed, päritolumaad ja kõik muu taoline kirjutati väga hoolikalt üles. Ma ei hakanud väga segama, kui ID-kaarti võeti juhilubade pähe ja päritolumaaks leiti selle pealt „Estronia“ olevat. Mõlemad ärimehed teadsid täpselt, kus Estronia asub ja teatasid rõõmsalt, et neil elab veel üks poiss, kes sealtmaalt pärit ja viinamarju korjab selle hosteli kaudu.
Järgmisel päeval põrutasime edasi Pictonisse ja sealt Queen Charlotte Drive´i pidi Havelock´i ja sealt edasi Nelsonisse. Nüüd tagantjärgi vaadates tundub, et kui 12 apostlit välja arvata, siis Queen Charlotte Drive on vaadete poolest isegi vingem kui Austraalias Melbourne´ist Adelaide´i poole kulgev Great Ocean Road.
Teine matk toimus NZ lõunasaare põhjaosas Kahurangi National Park´is. Aga sellest juba järgmisel korral, kuna hetkel saab kell juba pool 10 ja pean hostelist välja kirjutama ennast.
Kui järgmisel korral netti pääsen, siis panen järgmised paar juttu koos rohkemate piltidega ;)
Nüüd jooksen aga aborigeenide keskele 6-7 nädalaks.
Pilte Safety Bayst
11 aastat tagasi
6 kommentaari:
No mitte keegi ei komendari, am a siis teeks seda:
Laisk oled sa raip jah pisut. Natuke sagedamini võiks kirjutada. Aga, eks kaifimine võta oma aja, saan aru. Ega meie siitpoolt vastulausetega samuti eriti ei hiilga.
Tore, et hästi vähe läheb ja emuzjuune hulgi tuleb. Neljadollariliste jalavarjudega võid vabalt New Zealandi läbi ängida.
Ehk oskad veel tööd teha kui aburigeenide juurde tagasi lähed. Peaasi, et nad sind laua alla ei jooks.
Paneks nüüd oma kärsad jälle eöupõllule sonkima.
Ole mõnus
Tee tööd siis tuleb viha töö vastu....
Puhakn juba pea kuu siin....3 nädalat veel....
Lõpukoll hakkab ka saama juba....
ootan järgmisi kirjutisi...
jäänud on nüüd põhjasaar.. ära usu neid kes ütlevad et too pole üldse nii põnev, on küll. seal kaa väga vinegid kohti, ainult et natuke pikemad distantsid vaja läbi sõita.
ja bungy? must-do asi NZ-l!
Noormees, millal teid jälle kodumaa pinnal võiks olla lootust näha...
SAU! Sa pole juba mingit usku pööranud?? ;D;D lahe tekst selle Nigeeria nõrgima lüli kohta :D:D Kas millalgi plaan tagasi eestisse(masendavasse paika) ka tulla, või see aasta veel mitte?
soojad sõbralikud kallistused Eestist!
uuuuu mis sa teed kus sa oled
Postita kommentaar