„Mine Sa ees, ma vaatan, mis ta teeb!"

Ühesõnaga käisime Brisbane’i peal jalutamas. Ajasime oma paberimajanduse korda (töölkäimise jaoks vajalik maksuametivärk, viisakleebise hankimine ja pangakonto avamine kohalikus pangas).
See tehtud, siis mõtlesime teha väikese jalutuskäigu botaanikaaeda, et seal siinset niigi huvitavat loodust vaadata. Kaarti olime muidugi targa peaga kodus vaatanud ja mõtlesime, et läheme mälu järgi.
Täiesti tavalist kõnniteed mööda minnes avanes järsku natuke ootamatu pilt. Triin võpatas ja pobises/kilkas midagi ehmunult. Keset teed seisis mingisugune Mari-Liisi lemmiku loomaliigi sarnast, keda minu teada valgete inimeste maal tavaliselt loomaaias klaasi tagant näha võib.

Kuna kindel soov oli edasi minna, esimene ehmatus möödas, mõningad ärevuses tehtud pildid tehtud, sosistas Triin: „Mine Sa ees, ma vaatan, mis ta teeb!“.
Ega ma ka suuremat sorti roomaja-armastaja pole. Võtsin ühte kätte koti ja tatsasin mööda. Kui siis nägime, et kohalik rahvas nendest üsna hoolimatult mööda kõndis, siis mul meel lahtus, Triinul võttis natuke rohkem aega. Meeldiv
Natukese aja pärast hakkas tunduma, et väga õige ikka asi ei ole. Suure sobramise peale leidsime kotist ühe teise pisikese kaardi ja avastasime, et oleme mõne kilomeetri valele poole kõndinud. PÄIKE ON JU VALEL POOL! See meid oluliselt ei morjendanud. Võtsime uue suuna, möödusime juba tuttavatest roomajatest ja elu oli jälle ilus.
Botaanikaaed, Brisbane’i muuseum ja sellised asjad olid ühesõnaga meil sellised kultuuriliselt harivad kohad. Muuseumis loomatopiseid, madusid ja igasugu sellist asja vaadates hakkasime natuke vaagima selle maa- ja põllutöö plusse-miinuseid. Aga tuleb ära proovida.

Kuna meile see City Backpackers oluliselt toanaabrite poolt ei istunud, siis täna hommikul otsustasime 10-e minuti jooksul ära, et seal me edasi ei elutse. Läksime raudteejaama ja tee peal kaardi pealt vaatasime ühe huvitava nime põhjapool. Nimeks on sellel Noosa Heads. Tundub selline Pärnu-laadne linn olevat. Turistide ja rannatajate jaoks. Kavatseme siin 2 ööd veeta ja siis selgusele jõuda, mida edasi teha, kuhu suunduda, kus tööd leida.
Raha oskame juba siin täiesti vabalt kulutada, võiks välja uurida, kas teenida ka oskame.
Hea oleks, kui me teaksime, kus kohas me 5 päeva pärast oleme, siis saame endal pangakaardi ka kunagi ehk kätte :)
Täna bussis avastasin aga, et kohalike pensionäride seas on samasuguseid nagu Eestis trollides. Tahavad Sulle midagi öelda, aga pobisevad enda kõrvalistuvale mehele/naisele, et midagi on valesti. Täiesti tuutud ikka. Täpselt sellised, kelle (nagu Pamaat ikka ütleb) üks kunagi elanud pisike vuntsidega Aadi oleks võinud õigel ajal seina äärde panna. Juhtub.
Üldiselt võtame praegu elu rahulikult. Kui ööbimise eest on paar päeva makstud, siis on kõik korras. Tuleb ainult natuke süüa leida ja ringi vaadata. Loodus on ilus, inimesed üldiselt ikka ka.
Niisiis praegu läheb meil hästi. Kirjutage/joonistage ja olge muidu ka tibud :)

Sõber Koer